Hindamise alused
- Lisainfo
- Klikke: 88
ÕPILASTE HINDAMISEST SONDA PÕHIKOOLIS
Õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamine toimub vastavalt haridusministri 20. septembri 2000.a. määrusele nr.33 “Õpilaste hindamise kord”.
ÕPITULEMUSTE HINDAMINE
EESMÄRK:
- annab teavet õpilaste õpiedukusest
- motiveerib õpilast sihikindlamalt õppima
- toetab õpilasel positiivse enesehinnangu kujunemist
TEAVITAMINE:
- õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab aineõpetaja õpilastele õppeaasta algul ja klassijuhataja lapsevanematele klassi lapsevanemate koosolekul või individuaalselt
- protsessihinded ja arvestuslikud hinded tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäeviku ja hinnetelehe kaudu, kokkuvõtvad hinded klassitunnistuse kaudu
ALUSED:
- omandatud teadmiste ja oskuste ulatus ja õigsus
- iseseisvus ja loovus omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisel
- oskus omandatud teadmisi ja oskusi väljendada nii suuliselt kui kirjalikult
- vigade arv ja liik
ÕPIPROTSESSI HINDAMINE:
- õpiprotsessi hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja
- protsessihinnete kasutamise arvestuslikul hindamisel otsustab õpetaja
ARVESTUSLIK HINDAMINE:
- aineõpetaja teavitab õpilasi õppeveerandi algul arvestusliku hindamise objektidest ja vahenditest, nõutavatest õpitulemustest ja nende omandatuse kontrollimise ajast;
- arvestuslikud hinded kantakse õpilas- ja klassipäevikusse eri tähistusega (A)
- oskusainetes arvestatakse õpitulemuste arvestuslikul hindamisel ka õpilase individuaalset arengut, I kooliastmel oskusainetes arvestuslikke hindeid ei panda;
- kui õpilane arvestusliku töö / vastamise päeval koolist puudus, täidab ta selle ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal (klassipäevikus -/3 või -/4 või -/5 või -/2); kui õpilane jätab selle ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks täitmata, tehakse klassipäevikusse puudumismärgi järele kaldkriipsuga märge X (-/X); juhtudel -/2 ja -/X antakse võimalus teistkordseks parandamiseks (klassipäevikus -/2/X, -/2/2, -/2/3, -/2/4, -/2/5 või -/X/X, -/X/2, -/X/3, -/X/4, -/X/5);
- kui õpilane oli arvestusliku töö / vastamise päeval koolis, kuid jättis selle täitmata, tehakse klassipäevikusse hinde kohale märge X; õpilane täidab vastava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul ja saadud hinne märgitakse klassipäevikusse X järele (X/3, X/4, X/5 või X/2); kui ülesanne jäi täitmata mõjuval põhjusel, võib seda pärast ebaõnnestunud parandamist veelkord parandada (X/2/3, X/X/3 jne.)
kui õpilane ei tulnud vastavat ülesannet täitma, jääb klassipäevikusse märge X/ ;
- õpilane, kes täitis arvestuslikult hinnatava ülesande mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksu; saadud arvestuslik hinne kantakse klassipäevikusse kaldkriipsuga mitterahuldava hinde järele (2/3, 2/4, 2/5, 2/2); kui õpilane ei tule vastavat ülesannet kokkulepitud ajal täitma, jääb klassipäevikusse märge 2/X;
- kui õpilasel on veerandi lõpus klassipäevikus arvestusliku hinde asemel märge X, võib õpetaja anda talle arvestuslikult hinnatava ülesande ning välja panna puuduv arvestuslik hinne
KOKKUVÕTTEV HINDAMINE:
· kokkuvõttev poolaastahinne pannakse nendes õppeainetes, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul;
· veerandihinne pannakse välja vähemalt kolme arvestusliku hinde põhjal, arvestuslike hinnete piirmäär on aineõpetaja äranägemisel; I kooliastmes pannakse veerandihinne välja protsessihinnete ja arvestuslike hinnete alusel;
· kui klassipäevikus on mitterahuldava arvestusliku hinde järele kaldkriipsuga märgitud vähemalt rahuldav hinne, arvestatakse veerandihinde väljapanekul seda hinnet;
· kui õpilane ei ole veerandi lõpuks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud ja märke X järele on veelkord X (X/X), arvestatakse märget X nagu hinnet 1 ;
· õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud ja ei ole veerandi lõpuks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud, veerandihinnet välja ei panda; talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeperioodi lõpuni, veerandihinne pannakse välja pärast nõutavate arvestuslike ülesannete täitmist; kui õpilasel on veerandi lõpus täitmata üks või paar arvestuslikult hinnatavat ülesannet, otsustab aineõpetaja, kas teiste hinnete alusel panna veerandihinne välja või lasta ka see / need puuduv/ad ülesanne/ülesanded ära täita (Nt. 3, 3, X/ , 3, X/ );
· 8. klassis arvestatakse aastahinde väljapanekul ka hindelise arvestuse hinnet;
· õppeaines emakeel osaoskuste veerandihindeid ei panda;
· kui õpilasele on kehalises kasvatuses meditsiiniliste näidustuste tõttu esitatud erinõudeid, kasutatakse veerandihinde asemel hinnangut “arvestatud”;
· tunnikontrollid ei ole arvestuslikud vastamised, neid ei pea õpetaja ette teatama, nende uuesti tegemise/vastamise eest ei pea parandushinnet panema;
· kui õpilasel on veerandi lõpul näiteks selline arvestuslike hinnete seis nagu
2/5, 2/5, 2/5, ei pea õpetaja panema talle / võib panna kokkuvõtteks hinde “5”, vaid arvestab milline on selle õpilase tegelik suhtumine õppetöösse (s.t. kas õpilane sai puudulikud juhuslikult või kombineeris endale “5” saamise).
SÕNALINE HINDAMINE:
- sõnalist hindamist kasutatakse 1. klassi õpilaste hindamisel ja 2. klassi hindamisel I õppeveerandil
- kokkuvõtvad sõnalised hinnangud õppeveerandi ja õppeaasta lõpul kirjeldavad lapse arengut, õppeprotsessis osalemist, kooliastme pädevust ja õpioskuste kujunemist ning õpitulemusi; neis tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning lünkadele teadmistes
- sõnalise hindamise klassitunnistuse vorm on kinnitatud õppenõukogus
KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE:
- kui õpilane on õppeveerandi jooksul puudunud põhjuseta 7 õppetunnist, hinnatakse tema käitumine sel õppeveerandil “mitterahuldavaks”
- õpilase hoolsuse hindamisel võetakse arvesse klassipäeviku lisasse aineõpetajate poolt tema kohta õppeveerandi jooksul kirjutatud märkused
- kui õpilasel on veerandis distsipliini kohta klassipäeviku lisas 5 märkust aineõpetajate poolt, hinnatakse tema käitumine sel veerandil “mitterahuldavaks”